riigilõiv
Riigilõiv on riigi kasuks makstav tasu teatavate avalike teenuste, dokumentide või toimingute eest, näiteks passi taotlemisel, notaritoimingul või kohtuasjas.
Riigilõiv on riigi poolt seadusega kehtestatud rahaline tasu, mida tuleb tasuda riigi või kohaliku omavalitsuse asutuste teatud teenuste, dokumentide väljastamise või haldusmenetluste läbiviimise eest. Riigilõive makstakse näiteks passi või isikutunnistuse taotlemisel, notaritoimingute tegemisel, kohtusse pöördumisel, teatud dokumentide väljastamisel või äriregistrisse kandmise eest. Riigilõiv erineb maksust selle poolest, et selle tasumisega kaasneb konkreetne teenus või toiming riigi poolt. Eestis reguleerib riigilõivude määrasid ja maksmise korda riigilõivuseadus, kus on täpselt määratletud, milliste toimingute eest ja kui palju tuleb riigilõivu tasuda. Riigilõivud on üks riigitulude allikas ning nende eesmärk on osaliselt katta avalike teenuste osutamise kulusid. Näiteks riigilõivu passi eest peab maksma iga Eesti kodanik, kes soovib uut passi või soovib olemasolevat pikendada.
Etümoloogia
Sõna koosneb sõnadest <riik> ja <lõiv> (tasu, maksukohustus). Sõna <lõiv> pärineb vanavene laenust.
Kasutusnäited
Passi taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.
Kohtusse hagi esitamisel on vaja maksta riigilõiv vastavalt nõude suurusele.
Notaritoimingu eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses kehtestatud määras.