loomaliik
Loomaliik on bioloogilise klassifikatsiooni põhiühik, mis ühendab sarnased organismid, kes suudavad omavahel paljuneda ja anda viljakaid järglasi.
Loomaliik on taksonoomia ehk bioloogilise klassifikatsiooni alustala, mis tähistab loomade rühmitamise kõige täpsemalt määratletud kategooriat. Liik koosneb individuaalsetest organismidest, kel on ühised morfoloogilised, geneetilised ja käitumuslikud tunnused ning kes suudavad looduslikes tingimustes omavahel paljuneda ja anda viljakaid järglasi. Näiteks metsahunt (Canis lupus) ja kodukoer (Canis lupus familiaris) kuuluvad samasse liiki, kuid koer on hundiallaliik. Bioloogilises süstemaatikas kasutatakse iga liigi tähistamiseks kaheosalist ladinakeelset nime (binomiaalnoomenklatura), kus esimene osa tähistab perekonda ja teine liiki ennast. Loomaliike kirjeldatakse ja liigitatakse zooloogias, mis on loomadega tegelev bioloogia haru. Loomaliikide klassifikatsioon aitab mõista evolutsiooni, looduse mitmekesisust ja liikide vahelisi suhteid. Praeguseks on kirjeldatud umbes 1,5 miljonit loomaliiki, kuid tegelik arv on tõenäoliselt mitu korda suurem. Loomaliikide kaitse on tänapäeval oluline keskkonnakaitse teema, kuna paljud liigid on inimtegevuse tõttu ohustatud või väljasuremisohus.
Etümoloogia
Liitsõna: loom + liik. Eesti keeles on liik kasutusel bioloogilise klassifikatsiooni põhiühikuna alates 19. sajandist, vastena ladina terminile species.
Kasutusnäited
Eestis elab üle 60 imetajate loomaliigi, sealhulgas hunt, ilves ja pruunkaru.
Bioloogid avastasid Amazonase vihmametsast mitu varem teadmata loomaliiki.
Punases raamatus on loetletud kõik Eestis ohustatud loomaliigid.