loomulikkus
Loomulikkus on omadus olla loomulik, kunstlikkuse või teeskluse puudumine. Väljendub käitumises, suhtlemises, välimuses või keskkonna kujundamises, kus eelistatakse spontaansust ja ehedust.
Loomulikkus on seisund või omadus, kus miski vastab looduslikele, kunstlikkuse või teeskluse vaba olemisele. Inimese käitumise kontekstis tähendab loomulikkus ehedust, sundimust ja teesklemiseta olemist – inimene käitub spontaanselt ja iseendana, mitte ettemõeldud rolli mängides. Loomulikkus väljendub ka suhtlemisstiilis, kus inimene on avatud ja siiras, ilma üleliigsete maneeridevõi kunstlike žestideta. Välimuse ja esteetika valdkonnas viitab loomulikkus minimaalsele sekkumisele – näiteks looduslik juuksevärv, kerge meik või loomuliku välimusega interjöör. Ökoloogias ja keskkonnakorralduses tähendab loomulikkus inimtegevusest võimalikult vähe mõjutatud seisundit, kus eelistatakse looduslikke materjale ja protsesse. Loomulikkus on sageli seotud tervise, jätkusuutlikkuse ja autentsuse väärtustamisega kaasaegses ühiskonnas.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «loomulik», mis omakorda pärineb sõnast «loom» (olemus, laad, iseloom). Liide -ikkus moodustab abstraktse nimisõna.
Kasutusnäited
Mulle meeldib tema loomulikkus suhtlemisel, ta ei püüa kunagi muljet avaldada.
Ajakirjanik väärtustas intervjueeritava loomulikkust ja avatust raskete teemade käsitlemisel.
Sisearhitekt soovitas säilitada ruumi loomulikkust, kasutades puidust mööblit ja neutraalseid toone.