maastikupõleng
Maastikupõleng on looduskeskkonnas toimuv tulekahju, mis levib metsa, raba, rohumaa või muu loodusliku ala pinnal ning võib kahjustada taimestikku, loomastikku ja ökosüsteeme.
Maastikupõleng on looduskeskkonnas toimuv tulekahju, mis levib metsa, raba, rohumaa, nõmme või muu loodusliku ala pinnal. See võib olla looduslik nähtus (näiteks äikese tagajärg) või inimtegevuse põhjustatud. Maastikupõlengud jagatakse tavaliselt mitmeks tüübiks: maapinnapõleng (levik pinnakatte ja alarohu kihis), turbapõleng (levik turbalasundis, sageli pikisilmi hõõguv) ja metsapõleng (levik puistu kõikides kihtides, sealhulgas võrades). Eestis on maastikupõlengute oht eriti suur kuivade suvekuude ajal, mil pikaajalist vihma pole sadanud. Enim tekivad põlengud inimtegevuse tõttu: hooletust tulekohtlemisest, põllupõletamisest või süütamisest. Maastikupõlengud võivad põhjustada suuri keskkonnakahjustusi, ohustada elupaiku ja liike ning levida asulatesse. Päästeamet annab kuivadel perioodidel välja tuleohuhoiatusi ja keelab lahtise tule tegemise metsades ning nende läheduses.
Kasutusnäited
Kuiva ilma tõttu kehtib kogu Eestis maastikupõlengu oht ja lahtise tule tegemine on keelatud.
Päästeamet likvideeris nädalavahetusel kolm maastikupõlengut, mis said alguse hooletust tulekohtlemisest.
Turbapõleng võib pärast pealispindse tule kustutamist jätkuda maa sees veel nädalaid.