maismaa
Maismaa on maa kuiv pind, mis ei ole kaetud veega; mandriosa, mis eristub merest, järvedest ja jõgedest.
Maismaa on Maa planeedi kuiv pinnakate, mis koosneb mandriosadest ja saartest ning ei ole kaetud ookeanide, merede, järvede ega jõgedega. Maismaa moodustab umbes 29% Maa pinnast, ülejäänud 71% on kaetud veega. Geograafilises mõttes hõlmab maismaa kõiki kontinente (Aafrika, Antarktika, Aasia, Austraalia, Euroopa, Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika) ning arvukaid saari. Maismaa on inimtsivilisatsiooni peamine elupaik ja majanduslik baas. Eesti keeles kasutatakse sõna ka vastandina merele, näiteks «maismaakliimat» (kontinentaalne kliima) või «maismaapiir» (maismaapiiril toimuv piirikontroll). Bioloogias ja ökoloogias eristatakse maismaa- ehk terrestriaalseid ökosüsteeme (metsad, rohumaad, kõrbed) veeökosüsteemidest (meri, järved, jõed). Maismaa pinnamood on kujunenud tektoniliste liikumiste, erosiooni, vulkaanilise tegevuse ja muude geoloogiliste protsesside tulemusena.
Etümoloogia
Liitsõna: maa + maa. Rõhutab maa kuiva, kindlat osa vastandina veele.
Kasutusnäited
Paljud mereloomad tulevad poegimisel maismaale.
Eesti maismaa pindala on umbes 45 000 ruutkilomeetrit.
Lõvid on maismaa suurimaid kiskjaid.