maksupettus
Maksupettus on tahtlik kuritegu, mille puhul isik või ettevõte varjab või moonutab teavet maksuhalduri eest, et vältida maksude maksmist või maksta vähem makse kui seadusega ette nähtud.
Maksupettus on majanduskuritegu, kus maksukohustuslane esitab maksuhaldurile teadlikult valeandmeid või varjab olulist teavet eesmärgiga vähendada oma maksukohustust või vältida maksude maksmist täielikult. Eestis käsitleb maksupettust karistusseadustik ning selle eest võib karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Maksupettuseks loetakse näiteks käibe varjamine, fiktiivsete kuludokumentide esitamine, töötajate palgalt maksu maksmata jätmine või tegelike tulude varjamine. Maksupettus erineb maksudest kõrvalehoidumisest (maksuvältimisest) selle poolest, et esimene on ebaseaduslik ja tahtlik, teisel juhul kasutatakse seaduslikke võimalusi maksude minimeerimiseks. Eestis tegeleb maksupettuste avastamise ja uurimisega Maksu- ja Tolliamet (EMTA) koostöös politseiga. Maksupettuse tunnused võivad olla sularahamüük ilma kviitungita, topeltraamatupidamine, fiktiivsed tehingud või mitteeksisteerivate töötajate palkamine. Maksupettus kahjustab riigikassat ja moonutab ausat konkurentsi ettevõtjate vahel.
Kasutusnäited
Ettevõte sai süüdistuse maksupettuses, sest nad varjasid oma tegelikku käivet ja kasutasid fiktiivseid arved.
Kohus mõistis mehe maksupettuse eest kaheaastasele tingimisi vangistusele ja suurele rahatrahvile.
EMTA avastas maksupettuse skeemi, kus mitmed firmad tegid omavahel fiktiivseid tehinguid käibemaksu tagasisaamiseks.