meeleline
Meeleline on omadussõna, mis tähendab meeltega (nägemise, kuulmise, maitsmise, haistmise, kompimisega) tajutavat või nendega seotud. Samuti kasutatakse sõna kirjeldamaks midagi, mis pakub meelelisi naudinguid või on seotud füüsiliste, eriti seksuaalsete tunnetega.
Meeleline on omadussõna, millel on kaks peamist tähendust. 1. Meeltega tajutav, meeltele mõjuv või meeltevahendusel saadav. Selles tähenduses viitab sõna sellele, mida saab kogeda viie meele (nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine) kaudu. Näiteks meeleline kogemus, meeleline taju, meeleline maailm. Filosoofias ja psühholoogias eristatakse meelelist tunnetust mõistuslikust ehk ratsionaalsest tunnetusest. 2. Meelelistele naudingutele, eeskätt füüsilistele ja seksuaalsetele tunnetele suunatud või neid äratav. Selles tähenduses kirjeldab sõna midagi, mis pakub meelelisi, kehalist naudingut või on seotud erootiliste tunnete ja ihaga. Näiteks meeleline naine, meeleline huul, meeleline pilk. Sõna võib kanda nii positiivset (naudingut väärtustav, elurõõmus) kui ka mõnikord kergelt hinnangulist tooni (ülemääraselt meeltele keskenduv). Kaasaegses keelekasutuses on teine tähendus levindum, eriti ilukirjanduses ja meedias, kus meeleline viitab sageli sensuaalsusele ja erootilisele külgetõmbele.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «meel» (taju- või tajumisorganid; hing, tunded) liite -line abil. Baltisaksa keele mõjul kujunenud filosoofiline termin.
Kasutusnäited
Muusika pakkus meelelist naudingut, mis puudutas kõiki kuulmise kihte.
Tants oli täis meelelisi liigutusi ja intensiivset pilkide vahetust.
Filosoofias eristatakse meelelist ja mõistuslikku tunnetust.