mingi
Määratlemata, täpsustamata või ebamäärane asi, isik või omadus; kasutatakse siis, kui ei taheta või ei osata täpsustada, millest täpsemalt jutt käib.
Asesõna «mingi» väljendab määramatust, ebamäärasust või täpsustamatust. Seda kasutatakse siis, kui räägitakse millestki, mida ei osata või ei taheta täpselt nimetada, või kui asi pole oluline või teada. Näiteks «mingi mees helistas» tähendab, et helistaja täpne isik pole teada või pole oluline. Sõna võib viidata esemele, isikule, kohale, ajale või omadusele. Argikeeles kasutatakse sageli vähendlikult või üleolevalt, vihjates, et miski pole tähelepanu väärt või on ebaoluline: «see on mingi jama» tähendab, et asi pole head ega usaldusväärsust. Sõna «mingi» esineb ka tugevas vormis «mingisugune», mis rõhutab veelgi enam määramatust. Eesti keeles on «mingi» üks sagedamini kasutatavaid asesõnu igapäevases kõnekeeles.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu asesõna, suguluses soome sõnaga «mikä» (mis) ja näitajaliitega -ngi.
Kasutusnäited
Seal oli mingi häda, aga ma ei saanud täpselt aru, mis juhtus.
Ta rääkis mingist uuest projektist, aga ei läinud detailidesse.
See on mingi imelik lõhn, ei oska öelda, mis see on.
Ma ei viitsi mingeid koosolekuid täna pidada.