süümepiin
Süümepiin on ebameeldiv tunne, mis tekib siis, kui inimene tunneb ennast süüdi millegi valesti tehtud või tegemata jätmise pärast. See on südametunnistuse häääl, mis valmistab piina ja rahutust.
Süümepiin on vaimne kannatus või piinlik tunne, mis tekib siis, kui inimene teadvustab, et on teinud midagi valesti, kahjustanud kedagi või rikkunud oma väärtusi ja põhimõtteid. See on südametunnistuse reaktsioon, mis väljendub sisemise rahutuse, kahetsuse ja enesesüüdistusena. Süümepiin võib olla seotud nii tegelike tegudega kui ka tegemata jätmisega – näiteks võib inimene tunda süüd selle pärast, et ei aidanud kedagi keerulisel hetkel. See tunne on oluline moraalne signaal, mis aitab inimestel hinnata oma käitumist ja teha tulevikus paremaid valikuid. Süümepiin võib olla lühiajaline või pikaajaline, sõltuvalt teo raskusest ja inimese võimest seda lahendada või endale andestada. Liiga tugev või püsiv süümepiin võib muutuda haiguslikuks ning mõjutada vaimset tervist, põhjustades ärevust, depressiooni või eneseväärikuse langust. Psühholoogias käsitletakse süümepiina sageli seoses südametunnistuse arenguga ja moraalsete väärtuste kujunemisega.
Etümoloogia
Liitsõna: süüme (arhailine vorm sõnast «süü») + piin. Sõna «süü» tähistab vastutust vale teo eest, «piin» aga kannatust või valu.
Kasutusnäited
Pärast valetamist tundis ta tugevat süümepiina, mis ei lasknud tal öösiti magada.
Süümepiin ajas ta lõpuks tunnistama, et oli eksimuse teinud.
Ta kandis aastaid süümepiina selle pärast, et ei olnud õel viimasel hetkel appi tulnud.