puhkema
Puhkema on tegusõna, mis tähendab järsku ja jõuliselt avanema, lõhkema või puhkema, nagu õhupall, mull või paisutatud ese. Kasutatakse ka ülekantud tähenduses äkilise alguse või puhkemise kohta (nt sõda, tulekahju).
1. Puhkema tähendab kõige tavalisemas tähenduses järsku ja jõuliselt lõhkema või laiali minema, eriti kui miski paisutatud või pingestatud järsku avaneb. Näiteks õhupall puhkeb, kui see liiga täis pumbata, või seebimull puhkeb puudutamisel. Samamoodi võib puhkeda auto rehv, veeballoon või paisunud jõgi läbi tammi. 2. Ülekantud tähenduses kasutatakse sõna järsu ja äkilise alguse või puhkemise kohta: sõda puhkeb välja, tulekahju puhkeb, skandaal puhkeb. Samuti võib puhkeda naer, pisarad või emotsioon – see tähendab äkilist ja kontrollimatu väljendust. 3. Kujundlikus keeles võib midagi «puhkeda õitele» – see tähendab järsku ja kaunilt õitsema hakkamist. Samuti võib inimene «puhkeda naerma» – hakata äkki valjusti naerma. Sõna rõhutab järskust, äkilisust ja intensiivsust.
Etümoloogia
Eesti keele algupärane sõna, tuleneb muinassoome tüvest, mis seotud järsu avanemise või lõhkemisega. Sugulassõnad leiduvad ka soome keeles (puhkea).
Kasutusnäited
Õhupall puhkes terava noaotsa peale suurte pauguga.
Kevadel puhkevad õunapuud ilusalt õitsele.
Piirkonnas puhkes sõda järgmisel hommikul.
Ta ei suutnud end enam tagasi hoida ja puhkes naerma.