hüpoteek
Hüpoteek on kinnisvarale võetud laen, mille tagatisel on laenuvõtja omandis olev kinnisvara (korter, maja või maa). Kui laenu ei suudeta tagasi maksta, võib pank kinnisvara müüa võla katteks.
Hüpoteek on pangalaen, mis on tagatud kinnisvaraga ehk kinnistu, korteri või majaga, mis on laenuvõtja omandis või mida ta selle laenuga soetab. Hüpoteegi puhul registreeritakse kinnistusraamatusse pandi- või hüpoteegikanne, mis annab pangale õiguse kinnisvara müüa, kui laenuvõtja ei suuda laenu tagasi maksta. Hüpoteeklaenu intressimäärad on tavaliselt madalamad kui tagatiseta laenudel, kuna pank saab laenu tagasi teenida kinnisvara müügist. Eestis kasutatakse hüpoteeklaenu peamiselt eluaseme ostmiseks, kusjuures laenuperioodi pikkus võib ulatuda 20–30 aastani. Laenu saamiseks nõuab pank tavaliselt 10–15% omaosalust kinnisvara väärtusest ning hindab laenuvõtja maksevõimet. Hüpoteegiks nimetatakse ka ametlikku kinnistusse kantud pandiõigust ennast, mis tagab kreditori nõude kinnisvara arvel. Mõiste on laenatud saksa keelest (Hypothek), kuid kasutusel on ka termin hüpoteeklaen või kinnisvaralaen.
Etümoloogia
Saksa keelest Hypothek, mis omakorda pärineb kreeka keelest hypothēkē (tagatis, pant)
Kasutusnäited
Võtsime hüpoteegi, et osta endale esimene kodu.
Pank nõudis hüpoteegi tagatiseks meie ostetava korteri kinnistusraamatusse kandmist.
Hüpoteegi intressimäär on praegu soodne, seega on hea aeg eluasemelaenu võtta.