tagatis
Tagatis on vara, õigus või kohustus, millega tagatakse laenu, lepingu või muu kohustuse täitmine. Kui võlgnik ei suuda oma kohustust täita, võib võlausaldaja tagatisvara müüa või muul viisil kasutada võla katteks.
Tagatis on õiguslik vahend, millega tagatakse võlgniku kohustuse täitmine. Tagatis annab võlausaldajale (näiteks pangale) täiendava kindlustunde, et kui võlgnik ei suuda oma kohustust täita, saab võlausaldaja oma nõude rahuldada tagatisest. Kõige tavalisem näide on kinnisvaratagatis ehk hüpoteek: kui inimene võtab panga käest eluasemelaenu, paneb pank laenule tagatiseks ostetava kinnisvara. Kui laenu ei maksta tagasi, on pangal õigus kinnisvara müüa ja võlg sellest saadud rahast tasuda. Tagatis võib olla mitut liiki: kinnisvaratagatis (hüpoteek), vallasvaratagatis (pantimise teel), käendus (kolmas isik kohustub võla tasuma, kui põhivõlgnik seda ei tee), garantii või pank- ja kindlustusgarantii. Ärimaailmas kasutatakse tagatisi ka lepingute täitmise tagamiseks - näiteks võib ehituslepingu puhul nõuda täitmistagatiset, et tagada töövõtja kohustuste täitmine. Tagatiste süsteem on olulise tähtsusega rahandussüsteemis, kuna võimaldab laenuandjatel riske vähendada ja seega pakkuda soodsamaid laenuintresse. Eesti õiguses reguleerivad tagatisi peamiselt võlaõigusseadus ja asjaõigusseadus.
Kasutusnäited
Pank nõudis eluasemelaenule tagatiseks ostetavat korterit.
Ettevõte andis lepingu täitmiseks pangatagatise 50 000 euro ulatuses.
Ilma tagatiseta laenu on raskem saada või on intressimäär kõrgem.
Kinnisvara sobib hästi tagatiseks, kuna selle väärtus on suhteliselt stabiilne.
Käendus on tagatise liik, kus kolmas isik vastutab võlgniku kohustuste eest.