vanakool
Vanakool on viis, stiil või hoiak, mis järgib vanemaid, traditsioonilisi ja ajaga proovitud meetodeid ning väärtustab mineviku tavasid kaasaegsete uuenduste asemel.
Vanakool on sõna, mis viitab traditsioonilisele, varasemast ajast pärinevale lähenemisele, stiilile või hoiakule. Seda kasutatakse sageli positiivses tähenduses, rõhutamaks ajaga proovitud meetodite, väärtuste ja oskuste kõrgel hoidmist. Vanakoolsed inimesed või lähenemised peavad oluliseks püsiväärtusi, käsitööoskust, isiklikku vastutust ja ausaid tööeetika printsiipe. Kultuuris ja muusikas tähistab vanakool varasemaid stiile ja žanre, mis on säilitanud oma austajaskonna. Näiteks räpis viitab «old school» 1980-ndatel ja 1990-ndate alguse stiilile, mis erines hilisemast kommertsliku räpi suunast. Eesti kontekstis võib vanakoolsus viidata nõukogudeaegsele või varasemale kultuurile, töökultuurile või hoiakutele. Sõna võib kanduda ka haridusele, kus vanakoolne kasvatusstiil rõhutab rangemat distsipliini ja traditsioonilist õppekorraldust. Mõiste kasutatakse sageli eristamaks klassikalist, usaldusväärset lähenemist kaasaegsetest, kiiresti muutuvatest trendidest. Vanakoolsus ei ole tingimata aegunud, vaid pigem alternatiivne väärtussüsteem, mis hindab ajatuid põhimõtteid.
Etümoloogia
Liitsõna: vana (varajasem, traditsiooniline) + kool (õpetus, stiil, suund). Ingliskeelne vaste «old school» on tugevalt mõjutanud sõna kaasaegset kasutust.
Kasutusnäited
Ta on vanakool tüüpi treener, kes usub, et edu tuleb ainult kõvast tööst ja distsipliinist.
See meister teeb mööblit vanakooli meetodil, käsitsi ja ilma kiirkorraldusteta.
Mulle meeldib vanakooli hiphop rohkem kui tänapäevane kommerts-räpp.