andestus
Andestus on teise inimese valele või eksitusele andeksandmine, vabanemine vihast või pahameelest ning suhte taastamine. See on moraalsel ja religioosil tasandil toimuv protsess, kus ohver loobub haavast ja nõudest karistada.
Andestus on sügav moraalse ja emotsionaalse muutuse protsess, mille käigus loobub inimene oma pahameelest, vihast ja kättemaksusoovist teise inimese vastu, kes on temale kutsimatu valus tekitanud. See ei ole passiivselt vastu võtmine, vaid aktiivne otsus, mille teeb kannataja oma enesevalitsemise ja südametunnistuse ajel. Andestus võib toimuda nii, kui süüdlane on kahju kahetsenud ja palunud vabandust, kui ka ilma külge kuuluvate tingimusteta. Religioonides, eriti kristluses ja muudes usundites, käsitletakse andestust kõrgeks moraalse arenguni jõudmise märgiks ja hingeheaks vajalikuks suureks vertuusiks. Andestus aitab kannatajal vabaneda negatiivsete emotsioonide kahjulikust koorest ja toob sageli kaasa ka suhete parandamise ja ühiskondliku harmoonilisuse taastamise.
Kasutusnäited
Pärast pika vaidluse otsustas ta anda oma sõbrale andestus ja lahendada asjad rahulikult.
Kristluses peetakse andestust üheks suurimaks hingeduule ja moraalse täiuse tunnuseks.
Ta ei suutnud leida südamest andestust minevikus tehtud ebaõigluse eest.