vabandus
Vabandus on väljendus või tegu, millega inimene tunnistab oma viga, kahetseb tekitatud ebamugavust või kahju ning palub teiselt andestust.
Vabandus on sotsiaalne tegu, mille käigus inimene väljendab kahetsust oma käitumise, sõnade või tegude pärast, mis on teisele inimesele valu, ebamugavust või kahju tekitanud. Vabandus sisaldab tavaliselt vea tunnistamist, vastutuse võtmist ja soovi olukorda parandada või heastada. Vabandamine on oluline osa inimestevahelistest suhetest ja konflikti lahendamisest. Siiras vabandus hõlmab mitte ainult sõnu «vabandust» või «vabandan», vaid ka empaatiat kannatanu suhtes ja valmisolekut oma käitumist muuta. Vabandust võib väljendada nii suuliselt, kirjalikult kui ka tegudega. Kultuuriti võib vabandamise tähtsus ja vorm erineda – mõnes kultuuris on avalik vabandamine väga oluline, teises pigem isiklik. Eesti kultuuris on vabandamine tavaliselt otsene ja siiras, kuigi mõnikord võib olla ka formaalset laadi. Vabandust kasutatakse nii igapäevastes olukordades (kui kogemata kellelegi jalale astud) kui ka tõsisemates konfliktides. Hea vabandus võtab vastutuse ilma vabandusi otsimata ja näitab, et inimene mõistab oma teo mõju teisele.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «vabandama», mis on moodustatud sõnast «vaba» ja tuletusliitega. Algne tähendus seostub vabastamisega süüst või kohustustest.
Kasutusnäited
Ta tuli minu juurde ja palus siirast vabandust eile öeldud sõnade pärast.
Ministri avalik vabandus ei veennud paljusid inimesi tema siiruses.
Vabandust, ma ei tahtnud sind solvata!
Hea vabandus nõuab, et tunnistaksid oma viga ja võtaksid vastutuse.
Ta ei ole siiani tulnud vabandust paluma, kuigi teab, et eksis.