vaiksem
Vaiksem on omadussõna «vaikne» keskvõrre, mis väljendab väiksemat häälekust või vaiksemat olekut võrreldes millegi teisega.
Vaiksem on omadussõna «vaikne» võrdlusaste, mis näitab, et miski või keegi on vähemhäälekam, rahulikum või vaiksem kui teine võrreldav objekt. Seda kasutatakse kahe või enama asja, olukorra või isiku võrdlemisel helikõrguse, müra või aktiivsuse poolest. Näiteks võib öelda, et üks laps on teisest vaiksem või üks ruum on teisest vaiksemast. Võrdlusastmeid on kolm: vaikne (algaste), vaiksem (keskvõrre) ja kõige vaiksem (ülivõrre). Sõna kasutamine on loomulik osa eesti keele grammatikast ja seda leiab igapäevases kõnepruugis, kirjanduses ning ametlikes tekstides.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «vaikne», mis pärineb soome-ugri algkeelest. Võrdlusaste tunnus -em on eesti keeles üldkasutatav keskvõrde moodustaja.
Kasutusnäited
See tuba on vaiksem kui eelmine, siin ei kostu liiklusmüra.
Noorem õde on iseloomult vaiksem kui vanem vend.
Kas sa ei saaks natuke vaiksem olla, beebi magab ju?