sünnikoht
Sünnikoht on koht, kus inimene on sündinud, tavaliselt märgituna linna, valla või riigina. Sünnikoht on oluline isikuandmete osa, mida kasutatakse dokumentides nagu pass, isikutunnistus ja sünnimetrikaväljavõte.
Sünnikoht on geograafiline asukoht, kus inimene on ilmale tulnud. Enamasti märgitakse sünnikohaks linn, vald või asustusüksus ning riik, kus sünnitus toimus. Näiteks võib sünnikohaks olla Tallinn, Tartu, Pärnu vald või välisriigis asuv koht. Sünnikoht on püsiv isikuandmete osa, mis ei muutu isegi juhul, kui inimene hiljem elukohta vahetab või välismaale kolib. Sünnikoht kantakse kõikidesse põhilistesse isikut tõendavatesse dokumentidesse: Eesti Vabariigi passi, ID-kaardile, sünnimetrikaväljavõttele ja rahvastikuregistrisse. Samuti küsitakse sünnikohta sageli ankeettides, avalduste täitmisel ja erinevate teenuste kasutamisel. Sünnikohta kasutatakse isiku identifitseerimiseks ja eristamiseks teistest sama nimega inimestest. Ajaloolis-kultuurilises kontekstis võib sünnikohal olla sümboolne tähendus: paljud inimesed tunnevad sidet oma sünnikohaga ja peavad seda oma juurte ning identiteedi osaks, isegi kui nad pole seal elanud või on sealt väikelapsena lahkunud.
Etümoloogia
Liitsõna: sünd (sündima) + koht (asukoht). Eesti keeles kasutusel vähemalt 19. sajandist.
Kasutusnäited
Passi taotlemisel tuleb märkida oma sünnikoht.
Tema sünnikoht on Tartu, kuigi ta on kogu elu elanud Tallinnas.
Ankeedis küsiti nii elukoha kui sünnikoha aadressi.