viipekeel
Viipekeel on visuaal-ruumiline keel, mida kasutatakse peamiselt kurtide ja vaegkuuljate suhtlemiseks ning mis koosneb käteliigutustest, näoilmetest ja kehakeelest. Iga riik või piirkond omab oma viipekeelt, mis on loomuliku keelena kujunenud ning omab täielikku grammatilist struktuuri.
Viipekeel on täisväärtuslik loomuliku keele vorm, mis kasutab visuaal-ruumilist kanalit heli asemel. Viipekeel koosneb käte asenditest ja liikumistest, näoilmetest, pilgu suunast ning kehahoiakust, mis kõik kannavad grammatilist ja leksikaalist tähendust.
Iga riigil või piirkonnal on oma viipekeel, mis on kujunenud loomulikult kurtide kogukondades. Näiteks eesti viipekeel erineb oluliselt soome, vene või ameerika viipekeelest, kuigi suulised keeled võivad olla sugulaskeeled. Viipekeelte grammatika põhineb ruumilisel organiseerumisel, kus näiteks tegijate ja tegevuste asukoht viipekeeleruumis kannab süntaktilist informatsiooni.
Viipekeel ei ole žestide või pantomiimi süsteem ega mõne suulise keele visuaalne vahendamine, vaid täisväärtuslik keel oma grammatika, sõnavara ja pragmaatikaga. Lingvistilised uuringud on näidanud, et viipekeeled omavad universaalseid keelelisi omadusi ning neid omandatakse esimese keelena sama loomulikult nagu suulisi keeli.
Paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on viipekeel tunnustatud vähemuskeel. Eestis tunnustati eesti viipekeel ametlikult 2007. aastal keeleseaduses. Viipekeele tõlkide olemasolu avalikes asutustes ning haridus viipekeeles on olulised kurtide kogukonna õigused.
Iga riigil või piirkonnal on oma viipekeel, mis on kujunenud loomulikult kurtide kogukondades. Näiteks eesti viipekeel erineb oluliselt soome, vene või ameerika viipekeelest, kuigi suulised keeled võivad olla sugulaskeeled. Viipekeelte grammatika põhineb ruumilisel organiseerumisel, kus näiteks tegijate ja tegevuste asukoht viipekeeleruumis kannab süntaktilist informatsiooni.
Viipekeel ei ole žestide või pantomiimi süsteem ega mõne suulise keele visuaalne vahendamine, vaid täisväärtuslik keel oma grammatika, sõnavara ja pragmaatikaga. Lingvistilised uuringud on näidanud, et viipekeeled omavad universaalseid keelelisi omadusi ning neid omandatakse esimese keelena sama loomulikult nagu suulisi keeli.
Paljudes riikides, sealhulgas Eestis, on viipekeel tunnustatud vähemuskeel. Eestis tunnustati eesti viipekeel ametlikult 2007. aastal keeleseaduses. Viipekeele tõlkide olemasolu avalikes asutustes ning haridus viipekeeles on olulised kurtide kogukonna õigused.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest 'viipe' (käe või muu kehaosa liigutus) ja 'keel' (suhtlussüsteem). Moodustatud eesti keeles viipekeele kirjeldamiseks, analoogiliselt teiste keelte nimetustega.
Kasutusnäited
Laps omandas viipekeele oma esimese keelena juba imikueast.
Pressikonverentsil tõlgiti kõnelejate sõnavõtte viipekeelde.
Eesti viipekeel sai ametliku tunnustuse 2007. aastal.