tuttav
Tuttav on inimene, keda tunneb ja keda kohtab vahel, kuid kellega ei ole lähedast sõprussuhet. Tuttav on ka miski, mis on juba varem nähtud, kogetud või kuuldud ning seetõttu tuntud ja ära tuntav.
1. Inimene, kellega on tekkinud tutvus, keda kohtab aeg-ajalt ja keda tunneb nägemisest või varasemast suhtlusest, kuid kes ei ole lähedane sõber ega pereliige. Tuttavaid võib olla palju ja nendega suhtlemine on tavaliselt pinnapealsem kui sõpradega. Näiteks töökaaslased, naabrid või sama huvitegevusega tegelejad on sageli tuttavad. 2. Omadussõnana kirjeldab tuttav midagi, mis on juba varem kogetud, nähtud või kuuldud ning seetõttu tuntud ja äratuntav. Tuttav võib olla nägu, koht, lõhn, hääl või tunne. Tuttavana tajutakse midagi, mis ei ole uus ega võõras, vaid meenutab varasemaid kogemusi. Näiteks tuttav meloodia või tuttav koht tekitavad äratundmisrõõmu. 3. Nii nimisõnana kui omadussõnana väljendab tuttav vahepealset seisundit - mitte täiesti võõras, aga ka mitte väga lähedane või intiimselt tuntud. Tuttavuse määr võib olla erinev: mõni tuttav on heal tasemel tutvus, kellega suheldakse regulaarselt, teine on vaid põgus tuttav, keda tervitades nime ehk enam ei mäletagi.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «tundma» ja liitega -tav, mis moodustab käänduvaid omadussõnu ja nimetab kogetud või tuntud olemist.
Kasutusnäited
Kohtusin tänaval tuttavaga, kellega koos ülikoolis õppisin.
See meloodia kõlab väga tuttav, aga ei mäleta, kust ma seda kuulnud olen.
Mul on palju tuttavaid, aga tõelisi sõpru vaid mõni üksik.
Tuttav nägu teeb võõras kohas olles alati rõõmu.
Ta ei ole mitte sõber, vaid lihtsalt tuttav töökaaslaste peolt.