lepatriinu
Lepatriinu on väike ümmargune mardikas, kellel on tavaliselt punased tiivakiled mustade täppidega. Lepatriinud on kasulikud putukad, kes söövad lehtvahisid ja teisi taimekahjureid.
Lepatriinu on mardikaselise putuka rahvapärane nimetus, kes kuulub lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. Need on väikesed, 5–8 mm pikkused ümarad mardikaslased, kelle peamiseks tunnuseks on eredavärvilised, läikivad tiivakiled. Kõige tuntum liik on seitsmetäpiline lepatriinu, kellel on punased tiivakiled seitsme musta täpiga. Lepatriinude värvus võib siiski varieeruda liigiti – esineb ka kollaseid, oranže või musta põhivärvi lepatriinusid. Lepatriinud on aednikele ja põllumeestele väga kasulikud putukad, kuna nad söövad suures koguses lehtvahisid, kilptäisid ja muid taimekahjureid. Üks lepatriinu võib oma elu jooksul ära süüa tuhandeid lehtvahisid. Seetõttu kasutatakse neid ka bioloogilises taimekaitstes, et vähendada keemiliste pestitsiidide kasutamist. Rahvapärimuses seostatakse lepatriinu õnneobjektina ja paljudes kultuurides peetakse teda õnneleidude toojaks. Eesti looduses elab üle 80 erinevat lepatriinuliiki, millest enamik on kasulikud kiskjad, kuigi mõned liigid toituvad ka taimedest.
Etümoloogia
Sõna koosneb osadest «lepa» ja «triinu», kus «lepa» viitab arvatavasti värvilisele, leppida, leebele või lihtsalt rahvapärasele tähenduslisele seosele, «triinu» on naisnimi, mis annab putukale personaalse, sõbraliku värvingu. Täpne etümoloogia on rahvaetümoloogiline ja täielikult kindlalt ei ole päritolu teada.
Kasutusnäited
Aias nägin lepatriinu, kes roonis roosilehtedel ja sõi lehtvahisid.
Lapsed olid vaimustuses, kui väike punane lepatriinu neile käele lennutas.
Kasvuhoones kasutatakse lepatriinusid lehtvahide tõrjeks, et vältida keemiliste vahendite kasutamist.