viga
Viga on eksimus, väär tegu või ebaõige otsus, samuti puue, defekt või häire millegi normaalseks toimimiseks vajalikus. Viga võib olla tahtmatu eksimus või süstemaatiline rike.
1. Viga on kõige üldisemas tähenduses eksimus, vale käik või ebaõige tegu, mis erineb õigest, soovitust või oodatust. Vead võivad olla tahtmatud (kogemata tehtud) või tahtlikud (teadlikult toime pandud). Igapäevaelus tehakse vigu arvutustes, keelekasutuses, otsuste tegemisel või käitumises. Vigadest õppimine on oluline osa arenemisest ja arenguprotsessist. 2. Tehnikas ja tööstuses tähendab viga defekti, puudust või riket, mis takistab seadme, süsteemi või toote nõuetekohast toimimist. Näiteks tarkvaraviga (ingl bug) on programmis olev koodiveateade või loogiline eksimus, mis põhjustab valet tulemust või süsteemi kokkujooksmist. Tootmisviga on puudus valmistoodangus, mis ei vasta kvaliteedinõuetele. 3. Õiguskeeles viitab viga näiteks lepingute puhul olukordadele, kus isik on teinud tehingu ekslike arusaamade tõttu (eksimus tahte kujunemisel). Samuti kasutatakse mõistet «ilmne viga» dokumentides, kui tegemist on selge kirja- või trükiveaga. 4. Keeleteaduses eristatakse keelevigu (grammatika-, õigekirja-, stiili- või tähenduslikud vead) ning kõnevigu. Eesti keele õigekirja sõnaraamat ja keeletoimetajad aitavad vigu tuvastada ja parandada.
Etümoloogia
Läänemeresoome algupära sõna, suguluses soome keele sõnaga «vika» (viga, defekt).
Kasutusnäited
Kontrolltöös oli palju vigu, mistõttu hinne jäi halvaks.
Programmi viga põhjustas süsteemi ootamatu sulgemise.
Inimlik on vigu teha, kuid neist tuleb õppida ja edasi minna.
Tehase kvaliteedikontroll tuvastas toodangus mitu viga.
Lepingus oli ilmne viga, kuna kuupäev oli valesti kirjutatud.