grillimine
Grillimine on toiduvalmistamise viis, kus toitu küpsetatakse ahjus, pliiditahvli grillfunktsioonis või grillahjus tugeva ülevalt või alt tuleva kuumuse toimel, tavaliselt grillvõre peal. Samuti tähendab grillimine toidu valmistamist väligrill ehk ahi peal, kus toit küpsetatakse söe, gaasikütte või elektrikütte abil.
Grillimine on toiduvalmistamise meetod, mille puhul toitu küpsetatakse tugeva kuumuse toimel, tavaliselt grillvõre peal. Kuumus võib tulla nii ülevalt (nt köögiahjus grillrežiimil) kui ka alt (nt väligrill, grillahjus). Grillimisel tekib toidule iseloomulik pruun kihistus või -triibud ning maitse, mis tekib kuumuse otsese kokkupuute ja sageli ka suitsu toimel. Grillimine on populaarne valmistusviis liha, kala, köögiviljade ja muude toitude puhul, kuna see annab toidule erilise maitse ja struktuuri. Eestis on grillimine eriti populaarne suvekuudel, kui toiduvalmistamine toimub õues grillahju või grillseadme peal. Õuegrillimine on levinud nii pereüritustel, sõprade koosviibimistel kui ka jaanipäeval ja muudel tähtpäevadel. Grillimiseks kasutatakse söegrill, gaasigrill või elektrigrill. Söegrill annab toidule suitsumaitse, samas kui gaasi- ja elektrigrill on mugavamad ja kiiremad kasutada. Grillimise ajal on oluline jälgida toidu küpsemist ja pööramist, et vältida ülepõlemist. Grillimise all mõistetakse ka siseruumides köögiseadmetega grillimist, näiteks kontaktgrill (grillpress) või pliiditahvli grillpanniga valmistamist. Grillitud toidud on eesti toidukultuuris väga populaarsed, eriti suvel ja õhtusöögi ajal.
Kasutusnäited
Suvel on grillimine üks meie pere lemmiktegevusi.
Liha grillimise ajal tuleb seda regulaarselt pöörata, et see ühtlaselt küpseks.
Jaanipäeval kuulub grillimine peaaegu iga perekonna traditsioonide juurde.