sade
Sade on atmosfäärist maapinnale langev vesi või jää, näiteks vihm, lumi, rahe või lörtsi. Sade tekib, kui õhumasside veeaur kondenseerub ja langeb raskusjõu mõjul allapoole.
Sade on meteoroloogiline nähtus, mille puhul atmosfääris kondenseerunud vesi langeb maapinnale vedela või tahke kujul. Sademete peamised vormid on vihm (vedelad veetilgad), lumi (jääkristallid), lörtsi (vihma ja lume segu), rahe (jääkerad) ja jäätusvihm. Sade tekib, kui õhumassis olev veeaur kondenseerub pilvedeks ning pilvetilgad või -kristallid kasvavad piisavalt suureks, et raskusjõu mõjul langema hakata. Sademete hulka ja jaotust mõjutavad kliima, aastaaeg, geograafiline asukoht ja ilmastikutingimused. Eestis on sademeid keskmiselt 600–700 millimeetrit aastas, kusjuures kõige rohkem sajab suvel ja sügisel. Sademete mõõtmiseks kasutatakse sademetemõõtjat ehk ombrograafi. Sade on oluline osa veeringlusest ning mõjutab põllumajandust, loodust, veevaru ja inimeste igapäevaelu. Lisaks füüsilisele sademetele kasutatakse sõna 'sade' ka ülekandelises tähenduses, näiteks meteoorisadu, tulisadu või kuulisadu, mis tähistavad millegi rohket ja üheaegset langemist või tulemist.
Etümoloogia
Sõna 'sade' on pärit läänemeresoome keeltest, tüvi *sata- tähistas langemist ja sadamist. Seotud sõnaga 'sadama'.
Kasutusnäited
Ilmateade lubas homme tihedat sadet.
Augustikuus oli sademete hulk tavapärasest suurem.
Lumetuisk tõi kaasa tugeva sademe, mis kattis teed kiiresti.
Meteooride sade oli öötaevas muljetavaldav vaatepilt.