rahapesukahtlus
Rahapesukahtlus on olukord, kus finantsinstitutsioonil või järelevalveasutusel tekib põhjendatud kahtlus, et tehing või tegevus võib olla seotud ebaseaduslikust tegevusest pärineva raha legaliseerimisega.
Rahapesukahtlus on rahandussüsteemis tekkinud kahtlus, et konkreetne tehing, tegevus või kliendi käitumine võib viidata rahapesule ehk kuritegelikul teel saadud vara legaliseerimisele. Kahtlus võib tekkida näiteks siis, kui tehingu suurus, sagedus või iseloom ei vasta kliendi tavapärasele tegevusele või majanduslikule profiilile, kui tehingu majandusliku eesmärgi kohta puudub selge selgitus või kui klient käitub ebatavaliselt, näiteks vältides dokumentide esitamist. Rahapesukahtluse korral on pangad, kindlustusseltsid, notarid, kinnisvaramaaklerid ja teised kohustatud isikud seaduse järgi kohustatud esitama Rahapesu Andmebüroole (RAB) teatise kahtlasest tehingust. Teate esitamine ei tähenda automaatselt, et tegemist on kuriteoga, vaid on ennetav meede, mis aitab tuvastada ja peatada võimalikku rahapesu. Rahapesukahtluse tuvastamine on oluline osa rahvusvahelisest võitlusest organiseeritud kuritegevuse, terrorismi rahastamise ja korruptsiooni vastu. Eestis reguleerib rahapesu tõkestamist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus.
Kasutusnäited
Pank esitas rahapesukahtluse kohta teate Rahapesu Andmebüroole, kuna kliendi kontole laekus lühikese aja jooksul ebatavaliselt suured summad.
Notaril tekkis rahapesukahtlus, kui kinnisvaratehingu puhul keeldus ostja selgitamast raha päritolu.
Rahapesukahtlus võib tekkida ka siis, kui ettevõte teeb sageli suuri sularahatehinguid, millel puudub selge majandusliк põhjendus.