liitsõna
Liitsõna on kaks või enam sõna, mis on ühendatud üheks tervikuks ja moodustavad uue tähendusega sõna, näiteks «raudtee», «õpetajatuba» või «must-valge».
Liitsõna on sõnamoodustusviis, kus kaks või enam iseseisva tähendusega sõna ühendatakse üheks tervikuks, moodustades uue tähendusega sõna. Liitsõna osad võivad olla nii iseseisvatena kasutatavad sõnad (nagu «raud» ja «tee» sõnas «raudtee») kui ka sõnatüved. Eesti keel on liitsõnade poolest väga rikas ning uusi liitsõnu moodustatakse pidevalt. Liitsõnad jagunevad mitmeks tüübiks. Kokku kirjutatavad liitsõnad moodustavad ühe sõna, nagu «jalgpall», «päikesepaiste» või «sõnastik». Sidekriipsuga liitsõnad sisaldavad kriipsu osade vahel, näiteks «must-valge», «isa-ema» või «Tallinn-Tartu maantee». Võõrsõnalised liitsõnad võivad olla kirjutatud lahku, nagu «prime time» või «second hand», kuid eestipäraselt eelistatakse kokku- või kriipsukirja. Liitsõna tähendus ei ole alati tema osade tähenduste lihtne summa. Näiteks «veevärv» ei tähenda lihtsalt vee värvi, vaid on kunstnikuvärvi liik. Samamoodi «koertarretis» ei tähenda, et koer oleks tarretis, vaid on taim. Liitsõnade moodustamine on eesti keele üks produktiivsemaid sõnamoodustusviise, mis võimaldab luua täpseid ja väljendusrikkaid sõnu ilma võõrsõnu laenamata. Liitsõnade õigekirjas on oluline teada, millal kirjutada kokku, millal kriipsuga ja millal lahku. Üldiselt kirjutatakse eestipärased liitsõnad kokku või kriipsuga, samas kui võõrsõnalised ühendid võivad jääda lahku. Liitsõnade moodustamine ja õigekirjutus on eesti keele õpetuse oluline osa ning seda reguleerib «Eesti õigekeelsussõnaraamat» (ÕS).
Etümoloogia
Koosneb sõnadest «liit» (ühendus, kokkuliitmine) ja «sõna». Sõna «liit» pärineb tegusõnast «liitma».
Kasutusnäited
Sõna liitsõna on ise liitsõna, kuna koosneb sõnadest «liit» ja «sõna».
Eesti keeles on palju liitsõnu, mis väljendavad keerulisi mõisteid ühe sõnaga, näiteks «jalgrattur» või «lennujaam».
Õpilased õpivad koolis, kuidas liitsõnu õigesti moodustada ja kokku või lahku kirjutada.