eestikeelne Eesti keeles olev, eesti keelt kasutav või eesti keelega seotud. Omadussõna, mis kirjeldab teksti, kõnet, inimest või nähtust, mis on seotud eesti kee... eestis Eestis on Eesti asesõna sisse- ja kaasütleva käände vorm, mis väljendab asukohta või suunda Eesti territooriumil või Eesti riigi piires. eestvõttel Eestvõttel on kaassõna, mis tähendab kellegi algatusel, juhtimisel või organiseerimisel. Näitab, kes on mingit tegevust või sündmust korraldav või juh... hoopistükkis Hoopistükkis on vananenud väljend, mis tähendab 'kohe, kohemaid, viivitamatult, ühe hoobiga'. Kasutatakse rõhutamaks millegi kiire või äkilise toimimi... hote Hote on vananenud sõna, mis tähendab 'kohe, viivitamatult, otsekohe'. Kasutatakse peamiselt rahvalauludes ja vanas kirjakeeles. hulgast Hulgast on sõna «hulk» väljaütlev kääne, mis näitab, kust, millest või millisest hulgast midagi võetakse, eraldatakse või pärineb. IDO Ido on 1907. aastal loodud rahvusvaheline kunstkeel, mis põhineb esperantol ja on mõeldud lihtsustama suhtlust erinevate keelte kõnelejate vahel. järelsõna Järelsõna on raamatu lõpus olev tekst, mis lisab täiendavaid mõtteid, kommentaare või taustainfot teose kohta. Keeleteaduses on järelsõna ka sõnaliik,... kaema Kaema on vanemas eesti keeles ja murretes kasutatav tegusõna, mis tähendab 'vaatama' või 'vahtima'. Tänapäeval esineb peamiselt kirjanduses, murdeteks... kesk Kesk on eesliide või sõnaosa, mis tähistab keskmist asukohta, keskmist astet või millegi keskpaika. Kasutatakse arvukates liitsõnades nagu keskkoht, k... kogetu Kogetu on midagi, mida keegi on kogenud, läbi elanud või millega kokku puutunud; kogemuse või elamuse objekt. kohalt Kohalt on käändevorm sõnast «koht», mis tähistab lähtekohta või asukohta, millelt midagi toimub. Vastab küsimustele «kust?» või «millelt?». kõnepruuk Kõnepruuk on keelekasutuse viis, harjumus või tavand, mis on iseloomulik teatavale rühmale, piirkonnale või isikule. Kõnepruuk hõlmab sõnavalikut, väl... kõnesolev Kõnesolev on asesõna, mis viitab sellele, millest parasjagu räägitakse või kirjutatakse; see, millest jutt käib. kuid Kuid on sidesõna, mis väljendab vastuolu, vastandust või piirangut kahe lause või mõtte vahel. Tähenduselt sarnaneb sõnadega aga, ent, kuid rõhutab tu... kuigi Kuigi on sidesõna, mis väljendab vastuolu või vastandust kahe asjaolu vahel. Tähendab 'ehkki', 'kuivõrd', 'hoolimata sellest, et'. külastanu Külastanu on tegusõna 'külastama' nud-kesksõna vormis, mis tähistab kellegi või millegi vaatamist, külla minemist või kohas viibimist mingil möödunud... kümnes Kümnes on järgarvsõna, mis näitab asja järjekorda reas, kus see asub kümnendal kohal; samuti murdarvuna üks kümnest võrdsest osast ehk 1/10. lähiminevik Lähiminevik on eesti keele grammatikas mineviku ajavorm, mis väljendab hiljuti või äsja lõppenud tegevust ning moodustatakse abiverbi 'olema' oleviku... lakooniline Lakooniline tähendab lühidat, kokkuvõtlikku ja napisõnalist väljendusviisi, kus vähemate sõnadega öeldakse palju. liitsõna Liitsõna on kaks või enam sõna, mis on ühendatud üheks tervikuks ja moodustavad uue tähendusega sõna, näiteks «raudtee», «õpetajatuba» või «must-valge... madalaim Omadussõna «madal» ülivõrde vorm, mis tähistab kõige madalamat astet või tasemelt kõige madalamal asuvat. Vastab küsimusele «milline on kõige madalam?... metafoor Metafoor on kujundlik väljend, milles ühte nähtust või mõistet tähistatakse teise kaudu, tuginedes nende vahel tajutavale sarnasusele. metafoorne Metafoorne tähendab kujundlikku, ülekantud tähendusega, metafoori kasutavat või sisaldavat. Metafoorne väljendusviis ei ole otsesõnaline, vaid kannab... midagist Midagist on eesti keele umbmäärane asesõna 'miski' omastavas käändes, mis väljendab määratlemata objekti või asja omandit või päritolu. mõnikümmend Mõnikümmend on ebaselge arvsõna, mis tähistab ligikaudu kümmet kuni mitukümmend ühikut, enamasti vahemikus 10–99, aga praktikas sageli 20–50 piires. muist Muist on vanemas keeles kasutatav määrsõna, mis tähendab 'muidu, muul viisil, teisiti'. muutumatu Muutumatu on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis ei muutu, jääb samaks või püsib muutumatuna. Keeleteaduses ka sõnaliik, mille vormid ei muutu kääna... neljakümnes Neljakümnes on järgarvsõna, mis tähistab 40. kohta järjestuses või järjekorras. nimetus Nimetus on sõna, väljend või nimi, millega tähistatakse, nimetatakse või viidatakse mingile esemele, nähtusele, isikule, kohale või mõistele. paragrahv Paragrahv on teksti iseseisev osa, mis koosneb ühest või mitmest lausest ja moodustab tervikliku mõtteüksuse. Paragrahvid eraldatakse üksteisest taval... põhine Põhine on omadussõna, mis väljendab, et miski põhineb millelgi, tugineb millelegi või lähtub millestki. Näiteks teaduspõhine tähendab, et miski rajane... retooriline Retooriline tähendab kõnekunsti või veenmisoskusega seotud, samuti näilikku või vormilist, mitte sisulist. Retooriline küsimus on küsimus, millele ei... saatel Saatel on tegusõna 'saatma' kaassõnavormi (adessiiviline gerundium) vorm, mis väljendab millegi või kellegi kohalolekut, kaasas olemist või toetamist... saav Saav on käändevorm sõnast «sada», mis näitab arvu ühtesada mitmuslikku osastava käände vormis. Samuti tegusõna «saama» käskiva kõneviisi ainsuse teise... sagedasem Omadussõna «sage» keskvõrre, mis väljendab, et miski esineb sagedamini kui mingi teine asi või võrdlusobjekt. selline Selline on eesti keele näitav asesõna, mis viitab millelegi eelnevalt mainitud või kontekstist tuntud omadusele või seisundile; tähendab «niisugune»,... siduv Siduv on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis seob kokku, ühendab või loob terviku. Grammatikas viitab see sõnaliigile (sidesõna), mis seob lauseosi... sõnamäng Sõnamäng on keeleline võte, kus kasutatakse sõnade mitmest tähendusest, sarnasest kõlast või kirjapildist tulenevat koomilist või tabavat efekti. tahes Tahes on tegusõna «tahtma» des-vorm, mis väljendab soovi, tahtmist või soovimatust. Esineb sageli väljenditesse kinnistunult, nagu «tahes-tahtmata», «... teadupärast Teadupärast on vananenud ja raamatukohane määrsõna, mis tähendab «nagu teada», «teadaolevalt» või «loomulikult». Kasutatakse tänapäeval harva, peamise... tohutusuur Tohutusuur on omadussõna, mis tähendab väga suurt, tohutu suurusega, äärmiselt ulatuslikku. See on rõhutatud ja poeetiline väljend, mida kasutatakse m... tõlge Tõlge on teksti või kõne üleviimine ühest keelest teise, säilitades algse sisu ja tähenduse. Tõlkega tegeleb tõlkija. üheksas Üheksas on järgarvsõna, mis näitab järjekorda või asukohta reas: tuleb kaheksanda järel ja kümnenda ees. üksteise Üksteise on asesõna, mis viitab vastastikkusele või vastastikustele suhetele kahe või enama isiku, objekti või nähtuse vahel. Tähendab, et igaüks mõju... ülearune Ülearune tähendab midagi, mis on üle jäänud, liigne või mitte vajalik. Kirjakeeles kasutatakse pigem sõnu liigne, üleliigne või tarbetu. väljaütlemine Väljaütlemine on sõnade, häälte või häälikute hääldamise viis; see, kuidas keegi mingit keelt või sõnu suuliselt esitab. väljendusvahend Väljendusvahend on kõik see, mida kasutatakse mõtete, tunnete või teabe edastamiseks ja väljendamiseks, nagu keel, žestid, pildid, muusika või muud sü... vastanu Vastanu on tegusõna «vastama» kesksõna vorm, mis väljendab kellegi või millegi kohta, kes on vastanud või vastab millelegi. viimatine Viimatine on aegunud või murdelises keeles kasutatav vorm sõnast «viimane», mis tähendab ajaliselt või järjestuses viimasena tulevat.