muutumatu
Muutumatu on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis ei muutu, jääb samaks või püsib muutumatuna. Keeleteaduses ka sõnaliik, mille vormid ei muutu käänamisel ega pööramisel.
1. Üldkeeles tähendab muutumatu midagi, mis ei muutu, jääb püsivaks või stabiilseks. Seda kasutatakse nii konkreetsete asjade (nt välimus, hind) kui ka abstraktsete nähtuste (nt iseloom, põhimõtted) kohta, mis säilivad aja jooksul samana. 2. Keeleteaduses on muutumatu sõna ehk muutumatu sõnaliik selline sõna, mis ei käändu ega pöördu, st mille vorm jääb lauses alati samaks. Eesti keeles on muutumatute sõnaliikide hulka kuuluvad määrsõnad (nt kiiresti, homme, siin), kaassõnad (nt peale, ilma, kaudu), sidesõnad (nt ja, või, kuid, sest), hüüdsõnad (nt ah, hurraa, tere) ja arvsõnadest üksnes üks (nt kaks muutub, aga üks on muutumatu). 3. Igapäevakeeles võib muutumatu viidata ka inimese iseloomule või käitumisele, mis püsib stabiilsena erinevates olukordades. Näiteks öeldakse, et keegi on oma põhimõtetes muutumatu, kui ta ei järele anna ega kohandu surve all.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «muutuma» koos eitava liitega «-matu», mis väljendab võimetust või omadust mitte midagi teha.
Kasutusnäited
Hinnad on juba mitu aastat muutumatud püsinud.
Määrsõnad ja sidesõnad on eesti keeles muutumatud sõnaliigid.
Ta on oma veendumuste poolest muutumatu inimene.