seelik
Seelik on rõivaese, mis katab keha vööst allapoole ja ripub vabalt üle puusade ja jalgade. Seelikut kannavad peamiselt naised ja tüdrukud, kuid see esineb ka meeste rahvarõivastes.
Seelik on alakeha katev rõivaese, mis kinnitub vööle või puusadele ning ulatub põlvedeni, pahkluudeni või maani. Klassikaline seelik on eraldiseisev rõivaese, mida kantakse koos pluusi, kampsuni või jakiga, kuid see võib olla ka osa kleidist. Seelikuid on väga erinevaid lõikeid ja pikkusi: mini-, põlve- ja maksiseelikud, A-lõikega, pliiatsiseelikud, kloššseelikud, kilepleeseelikud ja paljud teised. Materjal võib olla kerge ja õhuke (siid, šifoon) või jäigem ja soojapidav (vill, denim). Eesti rahvarõivastesse kuulub seelik olulise osana – erinevates piirkondades on omapärased kirjud seelikud, mida kaunistati sageli käsitööna valmistatud tikandi või kootud mustritega. Kaasaegses moemaailmas on seelik üks põhilisi rõivaesemeid, mida kombineeritakse nii igapäevastes kui ka piduliktes riietes. Meestel esineb seelikusarnane rõivaese mõnes kultuuris (nt šoti kilt) ning ajalooliselt on ka Eesti meeste rahvarõivais olnud pikad särgitaolised rõivad.
Etümoloogia
Sõna «seelik» pärineb alamsaksa keelest (Sêdel, Sêdellaken), mis tähistas istumisalust või tekki. Hiljem hakkas tähendama alakeha katmiseks kasutatavat rõivaeset.
Kasutusnäited
Ta kandis pidulikul üritusel elegantset musta seelikut ja valget pluusi.
Rahvatantsijatel olid seljas rahvusvärvides kirjad seelikud.
Suvel on mugav kanda kergest kangast õhulisi seelikuid.