kesk
Kesk on eesliide või sõnaosa, mis tähistab keskmist asukohta, keskmist astet või millegi keskpaika. Kasutatakse arvukates liitsõnades nagu keskkoht, kesklinn, keskmine.
Kesk on eesti keeles produktiivne eesliide või sõnaosa, mida kasutatakse näitamaks keskmist positsiooni ruumis, ajas või astmes. Ruumilises tähenduses viitab see millegi keskkohale või keskusele, näiteks keskväljak, kesktorn, kesklinn. Abstraktsemas tähenduses märgib see keskmist taset või astet, näiteks keskmine, kesktase, keskmäärane. Kesk esineb ka sõnades, mis tähistavad mingit keskselt paiknevat struktuuri või funktsiooni, nagu kesknärvisüsteem, keskpank, keskvõim. Sõnaosa «kesk» pärineb tüvest, mis on seotud asukohaga keskkohal, mitte äärealadel ega äärmustega. See on üks eesti keele sagedamini kasutatavaid sõnaosasid liitsõnades ja moodustab sõnu erinevatest valdkondadest – geograafiast (Kesk-Eesti), ajast (keskaeg) kuni halduseni (keskvalitsus). Eraldi sõnana kesk on harva kasutusel, kuid esineb mõnes murdekeelses või vananenud väljendis.
Etümoloogia
Pärineb soome-ugri keelte ühisest tüvest, mis tähistab keskmist asukohta või positsiooni. Sugulussõnad: soome keski, ungari közép.
Kasutusnäited
Kesklinna kohvikud on alati rahvarohked.
Tema tulemused jäid keskmisest madalamale.
Keskväljakul toimus suur kontsert.
Elan Kesk-Eestis väikeses linnas.