järelsõna
Järelsõna on raamatu lõpus olev tekst, mis lisab täiendavaid mõtteid, kommentaare või taustainfot teose kohta. Keeleteaduses on järelsõna ka sõnaliik, mis asetatakse sõna lõppu (nt eesti keeles käändelõpud).
1. Kirjanduses on järelsõna raamatu või teose lõppu paigutatud tekst, mille kirjutab tavaliselt autor, toimetaja, tõlkija või kolmas isik. Järelsõna eesmärk on lisada teosele täiendavat konteksti, selgitada selle loomise asjaolusid, kommenteerida teemas toimunud arenguid pärast teose ilmumist või anda lugejale täiendavat taustainfot. Järelsõna erineb eessõnast (saatesõnast) selle poolest, et see asub teose lõpus, mitte alguses. 2. Keeleteaduses ehk lingvistikas on järelsõna (postpositsioon) sõnaliik, mis asetatakse põhisõna järele, vastupidiselt eessõnale ehk prepositsioonile. Eesti keeles on järelsõnadeks näiteks «eest», «pärast», «kohta», «tõttu», mida kasutatakse fraasides nagu «sinu eest», «söögi pärast», «selle kohta». Eesti keeles on järelsõnad tavaline nähtus, samas kui paljudes teistes keeltes domineerivad hoopis eessõnad. 3. Morfoloogias võib järelsõnaks nimetada ka sõna lõppu lisatavaid grammatilisi elemente nagu käände- ja pöördelõppe (suffikse), kuigi täpsemalt nimetatakse neid lihtsalt lõpeteks või järelliiteteks.
Etümoloogia
Liitsõna: «järel» + «sõna», tähistab sõna või teksti, mis järgneb millelegi.
Kasutusnäited
Romaani lõpus olev järelsõna selgitas, millised sündmused olid inspireeritud tegelikest ajaloolistest faktidest.
Tõlkija järelsõnas kirjeldati autori loomingut ja tema kohta kirjandusmaastikul.
Eesti keeles on järelsõnad nagu «pärast», «eest» ja «tõttu» väga tavalised.