eestis
Eestis on Eesti asesõna sisse- ja kaasütleva käände vorm, mis väljendab asukohta või suunda Eesti territooriumil või Eesti riigi piires.
Sõna «eestis» on asesõna «Eesti» käändevorm, mida kasutatakse kaht moodi. 1. Sisseütlev kääne (illatiiv), mis väljendab liikumist või suunda Eesti poole, näiteks «tulen eestis» (tulen Eestisse). 2. Kaasütlev kääne (komitatiiv), mis väljendab kaaslast või saatjat, näiteks «koos eestis» (koos Eestiga). Kõige levinum on siiski kohakäändeliste vormide kasutus: Eestis (seesütlev - inessiiv) tähendab asumist Eesti territooriumil, Eestisse (sisseütlev - illatiiv) tähendab liikumist Eesti poole, Eestist (seestütlev - elatiiv) tähendab liikumist Eestist välja. Igapäevases keelekasutuses on kõige tavalisem vorm «Eestis» seesütlevas käändes, mis vastab küsimusele «kus?» ja tähendab viibimist või asumist Eesti Vabariigi territooriumil. Sõna «Eesti» ise võib viidata nii riigile, rahvusele kui ka keelele, kuid käändevormid täpsustavad seose laadi.
Etümoloogia
Sõna «Eesti» päritolu on seotud germaani keelte sõnaga, mis tähistab idapoolseid rahvaid (võrreldav keskalamsaksa «Esten»). Eesti nimi esineb esmakordselt kirjalikes allikates 13. sajandil.
Kasutusnäited
Ma elan Eestis juba kümme aastat.
Tulin Eestisse õppima.
Lahkusin Eestist tööle välismaale.