tervitus
Tervitus on sõnaline või mittesõnaline väljendus, millega inimesed teineteist kohtudes, lahkudes või pöördudes tunnustavad ja suhtlemist alustavad või lõpetavad.
Tervitus on sotsiaalne tava, mille käigus inimesed väljendavad vastastikust lugupidamist, sõbralikkust või viisakust kohtumise, lahkumise või suhtluse alguse puhul. Tervitused võivad olla sõnalised (nt «tere», «tere hommikust», «head päeva», «tsau») või mittesõnalised (nt käepigistus, kallistus, peanoogutus, lehvitamine). Tervituse vorm sõltub kultuurist, olukorra ametlikkusest ja inimeste vahelisest lähedusest. Eesti kultuuris on tavalised sõnalised tervitused ametlikus suhtluses «tere päevast» või «tere» ning mitteametlikus «tere», «tsau», «tervist». Kirjalikus suhtluses kasutatakse tervituseks meilides ja kirjades selliseid väljendeid nagu «tere», «lugupeetud» või «hea». Tervitamine on oluline viisakuse ja sotsiaalse suhtluse element, mis aitab luua positiivset õhkkonda ja näitab teise inimese märkamist ning austamist.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «tervitama», mis omakorda lähtub sõnast «terve» – soov teisele terviseks ja heaks käekäiguks.
Kasutusnäited
Ta saatis kolleegidele sõbraliku tervituse hommikul kontoris.
Kirja alguses on tavaks kasutada viisakas tervitust nagu «Lugupeetud» või «Tere».
Peol vahetati tervitusi ja kallistusi pärast pikaajalist kohtumata olekut.