siduv
Siduv on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis seob kokku, ühendab või loob terviku. Grammatikas viitab see sõnaliigile (sidesõna), mis seob lauseosi või lauseid.
1. Omadussõnana kirjeldab siduv midagi, mis seob kokku, ühendab või loob sidusa terviku. Näiteks siduv tekst on selline, kus mõtted ja laused on loogiliselt seotud ning moodustavad tervikliku jutustuse. Siduvad elemendid aitavad luua sidusust ja järjepidevust. 2. Grammatikas viitab siduv sõnaliigile ehk sidesõnale, mis on sõna, mis seob lauseosi või lauseid omavahel. Näiteks «ja», «aga», «või», «kuid», «sest» on sidesõnad ehk siduvad sõnad. Sidesõnad jagunevad rind- ja põimsidesõnadeks vastavalt sellele, kas nad seoivad võrdväärseid lauseosasid või alistussuhtes lauseid. 3. Keemias ja materjaliteaduses viitab siduv ainet, mis seob kokku teisi aineid või materjale. Näiteks tsemendis toimib siduvana klinker, mis seob kokku liiva ja kruusa. Värvidesse lisatakse siduvat, mis aitab pigmentidel kinnituda pinnale. Siduv element või aine on oluline komposiitide ja segude valmistamisel.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «siduma», mis tähendab kokku seomist või ühendamist. Liidesega -v moodustatud omadussõna väljendab tegevust sooritavat või omadust kandvat.
Kasutusnäited
Kirjandi kirjutamisel on oluline kasutada siduvaid fraase, et tekst oleks loogiline.
«Ja», «kuid» ning «sest» on siduvad sõnad ehk sidesõnad.
Tsemendis on siduvaks aineks klinker, mis seob kokku teised komponendid.