vehkleja
Vehkleja on inimene, kes tegeleb vehklemisega, st võitluskunstiga, kus kasutatakse erineva pikkuse ja kaaluga mõõku (epeé, florett, saabel).
Vehkleja on sportlane või harrastaja, kes praktiseerib vehklemist – ajaloolist võitluskunsti ja kaasaegset olümpiaalaspordiala, kus kaks vastast võitlevad omavahel spetsiaalsete mõõkadega. Vehklemises kasutatakse kolme erinevat relvatüüpi: epeé (raskem ja jäigem), florett (kergem ja painduvam) ning saabel (millega võib lüüa ka teraga). Vehkleja kannab võistlustel ja treeningul kaitsevarustust, sealhulgas maski, jakki ja kindaid. Sport nõuab head reaktsioonikiirust, strateegilist mõtlemist, täpsust ja füüsilist vormi. Vehklemine on olnud olümpiamängude osa alates 1896. aastast ja on Eestis väiksema järgijaskonnaga, kuid tunnustatud spordiala. Tuntumaid eesti vehklejaid on olnud näiteks Nikolai Novosjolov ja Heiki Nabi (viimane tuntum maadlejana).
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «vehkima», mis tähendab mõõgaga võitlemist või lehvitamist. Seotud saksa keele sõnaga «fechten» (vehklema).
Kasutusnäited
Noor vehkleja treenib iga päev mitu tundi, et valmistuda rahvusvahelisteks võistlusteks.
Olümpiamängudel osales ka kaks Eesti vehklejat, kes võistlesid epeé arvestuses.
Saablivehklemises peab vehkleja olema eriti kiire, sest kehtivad löögid on lubatud kogu kehale.