kõnesolev
Kõnesolev on asesõna, mis viitab sellele, millest parasjagu räägitakse või kirjutatakse; see, millest jutt käib.
Kõnesolev on kirjakeelne asesõna, mis tähistab seda isikut, asja, nähtust või teemat, millest antud hetkel räägitakse, kirjutatakse või mida käsitletakse. Sõna kasutatakse sageli kirjalikus keeles, eriti dokumentides, teaduskirjanduses ja ametlikes tekstides, et viidata eelnevalt mainitud või käsitletavale objektile ilma seda uuesti nimetamata. Kõnesolev on sisuline vaste ingliskeelsele väljendile «the one in question» või «the subject matter». Näiteks lauses «Kõnesolev probleem vajab kiiret lahendamist» viitab kõnesolev probleemile, millest eelnevalt juttu oli. Sõna aitab vältida kordusi ja muudab teksti kompaktsemaks, kuid võib mõjuda üsnaametlikult või isegi kantseliitlikult, mistõttu argikõnes seda peaaegu ei kasutata. Kõnesolev on eelkõige kirjakeele vahend, mis sobib ametlikesse ja õiguslikesse tekstidesse, kuid tavakõnes eelistatakse öelda lihtsalt «see» või korrata sõna.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «kõne» (jutt, rääkimine) ja «olev» (olema-tegusõna kesksõna), tähendades otseselt «see, mis on kõnes, millest räägitakse».
Kasutusnäited
Kõnesolev dokument tuleb esitada hiljemalt järgmise nädala lõpuks.
Kõnesoleva küsimuse lahendamiseks on vaja täiendavat analüüsi.
Kohus leidis, et kõnesolev isik ei saanud olla sündmuskohal.