nimetus
Nimetus on sõna, väljend või nimi, millega tähistatakse, nimetatakse või viidatakse mingile esemele, nähtusele, isikule, kohale või mõistele.
Nimetus on keeleline üksus, millega tähistatakse või nimetatakse mingit objekti, nähtust, mõistet, isikut, kohta või asja. Nimetus võib olla ametlik või mitteametlik, lühike või pikk, üheosaline või liitsõna. 1. Üldkeeles on nimetus igasugune nimetav sõna või väljend, näiteks toote nimetus, ametinimetus, kohanime nimetus. 2. Teaduslikus ja tehnilises keelekasutuses tähistab nimetus täpset terminit või standardiseeritud nime, näiteks taimeliikide ladina nimetus või seadme ametlik nimetus. 3. Juriidilises kontekstis viitab nimetus sageli äriühingu, organisatsiooni või asutuse ametlikule nimele, mis on kantud registrisse. Nimetused aitavad meil maailma struktureerida ja sellele viitamist selgeks ja üheselt mõistetavaks teha. Eesti keeles eristatakse ka nimesid (isikunimesid, kohanimesid) ja üldnimetusi (liigimõisteid tähistavad sõnad).
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «nimetama», mis omakorda lähtub sõnast «nimi». Liide -tus moodustab tegusõnast abstraktse nimisõna, mis tähistab tegevuse tulemust.
Kasutusnäited
Toote ametlik nimetus on kantud pakendile.
Otsime uuele tootele sobivat nimetust, mis oleks kergesti meeldejääv.
Ametikoha nimetus peab kajastama töötaja tegelikke ülesandeid.