silm

1. Silm on nägemismeeleelund, mis asub pea esiosas silmakoobas ja võimaldab inimesel ja loomadel näha ümbritsevat maailma. Silm tajub valgust, eristab värve, kujusid, kaugusi ja liikumist. Inimese silma põhiosad on silmamuna, sarvkest, iiris, pupill, lääts, võrkkest ja närvikiud, mis edastatavad nägemisinfot ajju. Terve täiskasvanu nägemisteravus on tavaliselt 1,0 ehk 100%, kuid see võib vanusega halveneda või vajada prillide abil korrigeerimist. 2. Ülekantud tähenduses viitab silm tähelepanule, vaatlemisele või järelevalvele, näiteks väljendes «hoia silma peal» või «silm on peal». Samuti kasutatakse sõna silm paljudes kujundlikes väljenditest nagu «silma paistma» (esile tõusma), «silm kirjuks vaatama» (rumalusi rääkima), «silmist silma» (otse, ausalt) või «neli silma» (kahekesi). 3. Lisaks inimese ja looma silmale kasutatakse sõna silm ka muudes tähenduses: nööbil on silm (auk, kuhu niit läbi läheb), tormil on silm (tormi rahulik keskosa), võrgul on silmad (aukude muster võrkmaterjalis), kartulil on silmad (kasvukohad). Igapäevakeeles on silm üks enim kasutatavaid kehaosi puudutavaid sõnu ning sellega seotud väljendeid on eesti keeles tohutult palju.