moonduma
Moonduma tähendab oma kuju, välimust või olemust muutma, sageli moonutunuks või ebaloomulikuks muutuma. Kasutatakse nii füüsiliste objektide, näoilmete, helide kui ka abstraktsete mõistete puhul.
Moonduma on tegusõna, mis tähendab oma algse kuju, vormi või olemuse muutmist, sageli viisil, mis muudab objekti või nähtuse ebaloomulikuks, moonutunuks või eripäraseks. Sõna võib kirjeldada nii füüsilist kui ka metafoorset muutumist. Füüsilise muutumise puhul võib näiteks metall kuumuse käes moonduda, nägu valu või viha tõttu moonduda või optilise efekti tulemusel võib pilt moonduda. Heli võib ruumis kajana moonduda või süsteem ajapikku moonduda. Moondumine eeldab tavaliselt muutust, mis kaldub kõrvale algupärasest, ideaalsest või loomulikust kujust. Sõna kannatab mitmesuguseid käändelisi vorme nagu «moondub», «moondusin», «moondus», «moondunud». Moondumine võib olla nii tahtlik protsess (näiteks kunstitehnikas) kui ka tahtmatu tagajärg (materjalide vananemise või valede tingimuste tõttu). Abstraktses tähenduses võib öelda, et tõde moondub või esialgne mõte moondub. Sõna kannetab endas sageli negatiivset konnotatsiooni, kuna viitab millelegi, mis ei ole enam oma õiges või loomulikud vormis.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «moond» (kuju, vorm) ja tegusõnaliitega -uma, mis väljendab muutumist või üleminekut.
Kasutusnäited
Plastmass võib kõrge temperatuuri käes moonduda ja oma kuju kaotada.
Tema nägu moondus vihast peaaegu äratundmatuseks.
Peegelpinnal moonduv pilt tekitas kummalise visuaalse efekti.
Esialgne idee moondus aruteludes hoopis teistsuguseks projektiks.