intelligents

nimisõna neutraalne teadus

Intelligents on vaimne võimekus mõista, õppida, mõelda loogiliselt ja lahendada probleeme. Kitsamas tähenduses ka salateenistus või luureteenistus.

1. Intelligents on inimese või olendi üldine vaimne võimekus, mis hõlmab abstraktse mõtlemise, arutlemise, õppimise, probleemide lahendamise ja uutes olukordades kohanemise oskust. Psühholoogias mõõdetakse intelligentsust tavaliselt IQ-testidega, kuigi tänapäeval eristatakse mitmesuguseid intelligentsuse vorme, nagu loogiline-matemaatiline, keeleline, ruumiline, sotsiaalne, emotsionaalne jne. 2. Sõjanduses ja julgeolekuvaldkonnas tähendab intelligents luuret, luure- või salateenistust ning luuretegevuse kaudu kogutud teavet. Näiteks militaarluure (inglise k military intelligence) kogub ja analüüsib teavet vastase kohta. 3. Tehisintellektiga seoses kasutatakse mõistet tehisintellekt või sünteetiline intelligents, mis viitab masinate ja tarkvarasüsteemide võimele sooritada ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimlikku mõtlemisvõimet. Intelligentsus on seotud, kuid erinev: intelligentsus tähistab haritlaskonda kui sotsiaalkihti.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast intelligentia 'arusaamine, mõistmine', mis tuleneb tegusõnast intelligere 'aru saama, mõistma'

Kasutusnäited

Psühholoogiline test mõõdab inimese intelligentsi taset mitmel erineval alal.
Sõjaväe intelligents hoiatas valitsust võimaliku rünnaku eest.
Laps näitas üles kõrget intelligentsi matemaatiliste ülesannete lahendamisel.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt