luure
Luure on riigi julgeolekuasutuste tegevus, mille eesmärk on koguda, analüüsida ja töödelda teavet teiste riikide, organisatsioonide või isikute kohta riigi julgeoleku tagamiseks.
Luure on riigi julgeolekuasutuste süsteemne tegevus, mille käigus kogutakse, töödeldakse ja analüüsitakse teavet võõrriikide, organisatsioonide, rühmituste või üksikisikute kohta, kes võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule, kaitsesuutlusele või poliitilistele huvidele. Luure hõlmab nii informatsiooni kogumist tehniliste vahenditega (side pealt kuulamine, satelliitvaatlus) kui ka inimluuret, kus kasutatakse agente ja salajasi kontakte. Eestis tegelevad luuretegevusega Välisluureamet (välisluure) ja Kaitsepolitseiamet (vastuluure). Välisluure keskendub teabe kogumisele Eesti piiridest väljas, samas kui vastuluure tegeleb võõrriikide luure- ja mõjutustegevuse tõrjumisega Eestis. Luure on oluline osa riigi kaitsesüsteemist, aidates ennetada ohte, toetada poliitilisi otsuseid ja tagada riigi suveräänsust. Luuretegevus on rangelt reguleeritud ja selle üle teostavad järelevalvet Riigikogu ja teised kontrollorganid. Luuret eristatakse avalikust teabest – luure hõlmab salajast informatsiooni, mida ei ole võimalik saada avalikest allikatest.
Etümoloogia
Laenatud saksa keelest (Lauer 'varitsus, välja uurimine'), seostub tegusõnaga luurama.
Kasutusnäited
Välisluureamet avaldab igal aastal avaliku ülevaate luure tulemustest.
Riigi luure hoiatas võimaliku küberrünnaku eest juba kuid enne selle toimumist.
Kaitsepolitsei tegeleb võõrriikide luure tõrjumisega Eesti territooriumil.