idanaaber
Idanaaber on eufemistlik või kaudne viis viidata Venemaale kui Eesti idapoolsele naaberriigile. Sõna kasutatakse sageli ajakirjanduses ja igapäevases kõnepruugis, eriti kontekstides, kus soovitakse vältida otsest nimetamist või rõhutada geograafilist asukohta.
Idanaaber on eesti keeles levinud eufemism või kaudne viitamisviis Venemaale, mis asub Eestist idapool. Sõna on liitsõna sõnaosadest «ida» (ilmakaar) ja «naaber» (kõrval asuv riik või isik). Väljend rõhutab geograafilist asukohta ja naabrussuhte olemusest tulenevat möödapääsmatust. Kasutus on levinud nii ajakirjanduses, poliitilises diskussioonis kui ka igapäevases kõnepruugis. Sageli kannab väljend endas ka varjatud tähendusvarjundeid – sõltuvalt kontekstist võib see olla neutraalne geograafiline viide, diplomaatiline eufemism või irooniliselt kriitiline viitamisviis. Eriti levinud on see kontekstides, kus räägitakse julgeolekust, energiapoliitikast, ajaloost või välissuhetest. Sarnaseid eufemisme kasutatakse ka teiste riikide kohta, kuid «idanaaber» on Eesti avalikus ruumis kõige tuntum ja kinnistunud viitamisviis just Venemaale. Väljend võimaldab rääkida tundlikest teemadest neutraalsemas või diplomaatilisemas toonis, kuigi selle taga olev viide on tavaliselt kõigile selge.
Etümoloogia
Liitsõna sõnaosadest «ida» (ilmakaar) + «naaber» (kõrval asuv). Kujunenud eesti keeles geograafilise ja poliitisilise eufemismina viitamaks Venemaale.
Kasutusnäited
Ajakirjanik küsis välisministrilt, kuidas Eesti kavatseb idanaabrile vastata.
Paljud eestlased on ettevaatlikud idanaabri suhtes ajalooliste kogemuste tõttu.
Energiasõltuvuse vähendamine idanaabrиcт on olnud riigi prioriteet juba aastaid.