morfoloogia
Morfoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade ehitust ja vormimoodustust ehk seda, kuidas sõnad muutuvad ja millest need koosnevad.
1. Keeleteaduses on morfoloogia valdkond, mis tegeleb sõnade sisemise ehituse ja vormimoodustusega. See uurib, kuidas sõnad koosnevad väiksematest tähenduslikest üksustest (morfeemidest) ning kuidas sõnad muutuvad käänamisel, pööramisel ja tuletamisel. Eesti keele morfoloogia hõlmab näiteks nimisõnade käändesüsteemi 14 käändega, tegusõnade pöördesüsteemi ja sõnamoodustust liidete abil. 2. Bioloogias tähistab morfoloogia teadusharu, mis uurib elusorganismide välisehitust, kuju ja vormi ning nende osade ruumilist paigutust. Bioloogiline morfoloogia jaguneb näiteks taime- ja loommorfoloogiaks ning anatoomiaks. 3. Geoloogias ja teistes loodusteadustes kasutatakse morfoloogiat maapinna või objektide väliskuju kirjeldamiseks. Näiteks geomorfoloogia uurib maapinna kuju ja tema kujunemist.
Etümoloogia
Kreeka sõnadest morphē 'kuju, vorm' ja logos 'õpetus'
Kasutusnäited
Eesti keele morfoloogia on keeruline, sest nimisõnadel on 14 käänet ja tegusõnadel palju eri vorme.
Keeleteaduse üliõpilased peavad õppima nii foneetikat, morfoloogiat kui ka süntaksit.
Taime morfoloogia uurimisel vaadeldakse lehtede, varste ja juurte kuju ning paigutust.