mürgistus
Mürgistus on seisund, mis tekib organismis mürgise aine sattumise tagajärjel ning mis põhjustab tervisekahjustusi või häireid keha talitluses.
Mürgistus on keha reaktsioon mürgise aine (toksiini) sattumisele organismi, mis põhjustab tervisehäireid või keha talitlushäireid. Mürgistus võib tekkida erinevatel viisidel: aine allaneelamisel, sissehingamisel, nahakokkupuutel või süstimisel. Mürgistuse raskusaste sõltub aine toksilisusest, kogusest ja kokkuputte kestusest. Tavalised mürgistuse põhjused on toidu- või joogimürgistus, ravimite üledoseerimine, kemikaalidega kokkupuude, seente või mürgiste taimede söömine ning alkoholimürgistus. Sümptomid võivad olla mitmekesised: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, pearinglus, krambid, hingamisraskused või teadvusekaotus. Ägeda mürgistuse korral on sageli vajalik kiire arstiabi. Krooniline mürgistus tekib pikaajalise kokkupuute tagajärjel väikeste mürgikogustega, näiteks töötervishoius või keskkonnasaastes. Mürgistuste ennetamiseks on oluline hoiduda tundmatute ainete tarvitamisest, järgida ravimite annustamise juhiseid ning hoida ohtlikud ained lastele kättesaamatus kohas.
Kasutusnäited
Pärast seente söömist tekkis tal tõsine mürgistus, mis nõudis haiglaravi.
Toiduga seonduv mürgistus avaldub tavaliselt mõne tunni jooksul.
Alkoholi mürgistus võib olla eluohtlik ja vajab kohest arstiabi.
Laps sai mürgistuse pärast kogemata puhastusvahendite allaneelamist.
Süsihappegaasi mürgistus võib ruumides märkamatuks jääda.