närvirakk
Närvirakk ehk neuron on närvisüsteemi põhiline rakuline ehitusüksus, mis on spetsialiseerunud elektriliste ja keemiliste signaalide vastuvõtmisele, töötlemisele ja edastamisele teistele rakkudele.
Närvirakk ehk neuron on närvisüsteemi üks peamisi rakutüüpe, mis vastutab info vastuvõtmise, töötlemise ja edastamise eest organismi erinevate osade vahel. Närvirakud erinevad tavalistest rakkudest oma eripärase ehituse poolest: neil on rakukeha (sooma), dendriidid (harunenud jätked, mis võtavad vastu signaale teistelt rakkudelt) ja üks pikk jätke ehk akson, mis edastab signaale edasi järgmistele rakkudele. Inimese ajus on hinnanguliselt umbes 86 miljardit närvirakku, mis moodustavad keeruka võrgustiku. Närvirakud suhtlevad omavaheli spetsiaalsete kontaktkohtade ehk sünapsside kaudu, kus signaali edastatakse elektriliste impulsside ja keemiliste signaaliainete (neurotransmitterite) abil. Närvirakkude võrgustik võimaldab kõiki närvisüsteemi funktsioone: tajumist, liikumist, mõtlemist, mälu, emotsioone ja kehaliste funktsioonide reguleerimist. Erinevalt paljudest teistest rakkudest ei regenereeru närvirakud peale sündi praktiliselt üldse või ainult väga piiratud määral, mistõttu on närvisüsteemi kahjustused sageli püsivad. Närvirakkude struktuuri ja toimimise häired põhjustavad erinevaid närvisüsteemi haigusi nagu Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi, epilepsia ja teised neuroloogilised seisundid.
Etümoloogia
Liitsõna: närv + rakk. Sõna «närv» pärineb vanasaksa keelest (Nerv), lõplikult ladina sõnast nervus (kõõlus, närv). Rahvusvaheline teaduslik termin «neuron» pärineb kreeka sõnast νεῦρον (neuron) - kõõlus, närv.
Kasutusnäited
Inimese ajus on miljardeid närvirakke, mis moodustavad keeruka võrgustiku.
Närvirakud edastatavad signaale elektriliste impulsside abil.
Alkohol võib kahjustada närvirakke ja põhjustada püsivaid muutusi ajus.
Teadlased uurivad, kuidas närvirakud omavahel suhtlevad ja infot töötlevad.