närv
Närv on kiudjas kude, mis kannab elektrilisi signaale keha erinevate osade ja aju vahel, võimaldades liikumist, tunnetusi ja keha talitlust.
1. Närv on bioloogiline struktuur, mis koosneb närvirakkude pikendusest ja kannab elektrilisi impulsse keha erinevate osade ja kesknärvisüsteemi (aju ja seljaaju) vahel. Närvid võimaldavad tunnetada puudutusi, valu, temperatuuri, liigutada lihaseid ja reguleerida keha talitlust. Inimese kehas on sadu närve, mis moodustavad keeruka võrgustiku. 2. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (aju ja seljaaju) ning perifeerseks närvisüsteemiks (keha kõik muud närvid). Motoorsed närvid kannavad signaale ajust lihastele, sensoorsed närvid kannavad teavet meelte elunditest ajusse. Närvide kahjustus võib põhjustada tuimust, halvatud liikumist või valu. 3. Kõnekeeles kasutatakse sõna «närv» ka vaimse seisundi kohta, näiteks väljendites «närvid on pingsil», «närvidele minek» või «närvid on läbi». See tähendab emotsionaalset pinget, ärevust või ärritust. Samuti räägitakse kellegi «närvikusest» kui kartlikkusest või enesekindluse puudumisest.
Etümoloogia
Rootsi keelest «närv» või saksa keelest «Nerv», mis pärinevad ladina sõnast «nervus» (kõõlus, närv).
Kasutusnäited
Hambaravis vigastas arst kogemata närvi, mistõttu patsient tundis tugevat valu.
Pikaajaline stress ja ületöötamine ajavad närvid täiesti sassi.
Kukkumisel vigastas ta jalga ja kahjustas sealset närvi, mis põhjustas tundetust.