otsekohesus
Otsekohesus on iseloomuomadus, mis väljendub selles, et inimene ütleb asju otse, ausalt ja varjamatult, kartmata teiste reaktsioone. Otsekohene inimene ei kõnele ümbersõnu ega varja oma arvamust viisakusfraaside taha.
Otsekohesus on iseloomuomadus ja suhtlemisstiil, kus inimene väljendab oma mõtteid, tundeid ja arvamusi otseselt, selgelt ja ausalt, ilma ümbersõnude või varjamisteta. Otsekohene inimene ütleb asjad nii nagu need on, ka siis, kui tõde võib olla ebameeldiv või ebamugav. Otsekohesust peetakse sageli aususe ja siiruse väljenduseks, kuid see võib olenevalt kultuurist ja kontekstist mõjuda ka ebaviisakana või taktitundetuna. Eesti kultuuris hinnatakse otsekohesust üldiselt positiivse omadusena, kuna see väldib arusaamatusi ja näitab ausust. Samas nõuab otsekohesus tasakaalu – liialdades võib see muutuda haavavaks või solvavaks. Hea otsekohesus ühendab aususe empaatiaga, arvestades teiste inimeste tunnetega, kuid mitte ohverdades tõde. Tööelus võib otsekohesus olla väärtuslik omadus, eriti läbirääkimistel, tagasiside andmisel ja probleemide lahendamisel. Isiklikes suhetes aitab otsekohesus vältida valesid ootusi ja arusaamatusi, luues usaldust ja läbipaistvust.
Etümoloogia
Tuleneb eesti sõnast «otse» (ilma kõrvalekalleteta) ja «koht» (asukoht, positsioon), koos liitega «-us» (abstraktset omadust märkiv järelliide). Tähendab justkui 'otse kohta minekut', ilma kõrvalepõigeteta.
Kasutusnäited
Mulle meeldib tema otsekohesus – ta ei räägi kunagi ümbersõnu, vaid ütleb asjad nii nagu need on.
Soome kultuuris hinnatakse otsekohesust ja ausust, seal ei peeta varjatud vihjeid viisakuseks.
Kolleeg andis mulle tagasisidet suure otsekohesusega, mis oli esialgu raske kuulda, aga aitas mind edasi areneda.