pärandkultuur

Pärandkultuur on kultuuripärandi osa, mis on ühelt põlvkonnalt teisele edasi antud ja mis väljendub nii materiaalses kui ka mittemateriaalses vormis. See hõlmab rahvaluulet, rahvamuusikat, rahvatantse, käsitööoskusi, traditsioonilisi teadmisi, tavakombeid ja igapäevaelu praktikaid, mis on kujunenud pikaajalise arengu käigus. Pärandkultuuri kandjateks on kogukond ja selle liikmed, kes hoiavad elus vanu traditsioone ja edastavad neid järgmistele põlvedele. Eestis kuulub pärandkultuuri hulka näiteks laulupidude traditsioon, rahvariided, käsitöötehnikad nagu kudumise ja kangakudumise oskused, rahvakalendri tähistamised (jaanipäev, mardipäev), saunakultuur ja traditsiooniline toidu valmistamise oskus. Pärandkultuuri kaitse ja säilitamine on oluline osa riiklikust kultuuripoliitikast, seda toetavad kultuuripärandi registrid ja UNESCO maailmapärandi nimistud. Mittemateriaalse kultuuripärandi näideteks on muistendid, vanasõnad, rahvalaulud ja oskusteadmised, mis elavad edasi suulises traditsioonis ja praktilises tegevuses.