peituma
Peituma on tegusõna, mis tähendab ennast varjama, peitu minema või kusagil varjul olema, nii et teised sind ei näeks või ei leiaks.
Peituma tähendab ennast varjama, peitu minema või kusagil varjul olema eesmärgiga, et teised sind ei märkaks, ei näeks või ei leiaks. See on tahtlik tegevus, kus inimene, loom või ese liigub kohta, kus ta jääb teiste pilgu eest varjatuks. Sõna kasutatakse nii konkreetses kui ka üldistatud tähenduses. Konkreetselt võib keegi peituda näiteks ohu eest, mängides varjumismängu või soovides olla üksi. Üldistatud tähenduses võib öelda, et kellegi tõelised kavatsused peituvad tegevuse taga või et mingi lahendus peitub detailides. Lapsed peidavad end sageli mängudes nagu peitekakabu. Loomad peituvad loomulikult kiskjate eest või jahipidamisel. Inimesed võivad peituda ka emotsionaalselt, varjates oma tundeid või mõtteid teiste eest. Sõna 'peituma' on seotud peitmise, varjumise ja nähtamatuse ideedega ning väljendab alati mingil määral teadvustatud soovi jääda märkamata või avastamata.
Etümoloogia
Tuleneb sõnatüvest 'peit-', mis on seotud peitmise, varjamise ja nähtamatuse mõistega. Sõna on olnud eesti keeles kasutusel ammust ajast.
Kasutusnäited
Lapsed läksid aias puude taha peituma, kui ema neid otsima hakkas.
Kass peitus diivanialuse alla, kui külalised saabusid.
Tõde peitub sageli väikestes detailides, mida esmapilgul ei märka.
Sõdurid peitusid metsas vaenlase eest.
Ta peitis end raamatukogu nurka, et rahus lugeda saaks.