psüühikahäire
Psüühikahäire on vaimse tervise häire, mis mõjutab inimese mõtlemist, emotsioone, käitumist või suhtlemist ning põhjustab kannatust või takistab toimetulekut igapäevaelus.
Psüühikahäire on vaimse tervise seisund, kus inimese psüühilised funktsioonid – nagu mõtlemine, emotsioonide reguleerimine, taju, mälu või käitumine – on häiritud viisil, mis põhjustab olulist stressi, kannatust või raskendab toimetulekut töös, õpingutes või suhetes. Psüühikahäired on meditsiiniliselt diagnoositavad seisundid, mida klassifitseeritakse rahvusvaheliste diagnostikasüsteemide (nagu RHK-10 või DSM-5) järgi. Levinumate psüühikahäirete hulka kuuluvad depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire, skisofreenia, söömishäired, tähelepanupuudulikkuse ja hüperaktiivsuse häire (TPPH), isiksusetüübi häired ning sõltuvushäired. Psüühikahäirete põhjused on komplekssed ja hõlmavad bioloogilisi, psühholoogilisi, keskkondlikke ja sotsiaalseid tegureid. Ravi võib hõlmata psühhoteraapia, ravimeid, eluviisi muutusi ning sotsiaalset tuge. Eestis on psüühikahäirete teadvustamine ja avatus vaimse tervise teemadel viimaste aastate jooksul kasvanud. Psüühikahäired on levinud – umbes iga viies inimene kogeb elu jooksul mõnda vaimse tervise probleemi. Tänapäeval rõhutatakse, et psüühikahäired on ravitatavad seisundid ning varajane abi otsimise on oluline parem toimetuleku võtmeks.
Kasutusnäited
Arst diagnoosis tal psüühikahäire ja soovitas alustada psühhoteraapiaga.
Psüühikahäirete levimus on viimastel aastakümnetel kasvanud, kuid samuti on paranenud inimeste teadlikkus vaimse tervise tähtsusest.
Töökohad peaksid pakkuma tuge töötajatele, kes võitlevad psüühikahäiretega.