püsimajäämine
Püsimajäämine on võime püsida elus ja säilida muutuvates või keerulistes tingimustes. Ökoloogias tähistab liikide või populatsioonide jätkusuutlikku eksisteerimist looduses, majanduses ettevõtete võimet turul vastu pidada.
Püsimajäämine on võime jätkata eksisteerimist, säilida ja kohaneda vaatamata väliskeskkonna väljakutsetele või survetele. See väljendab vastupidavust ja jätkusuutlikkust erinevates kontekstides. Ökoloogias ja bioloogias viitab püsimajäämine liikide, populatsioonide või ökosüsteemide võimele säilida looduses pikaajaliselt. See hõlmab edukast paljunemist, kohanemist keskkonnatingimustega ning võimet üle elada looduslikke ja inimtekkelisi ohte. Liikide püsimajäämine sõltub paljudest teguritest nagu elupaiga sobivus, toidubaas, konkurents ja evolutsiooniline kohanemine. Majanduses ja ettevõtluses tähendab püsimajäämine organisatsiooni võimet jätkata tegevust, säilitada konkurentsivõime ja vastu pidada majanduslikele raskustele. Ettevõtte püsimajäämine nõuab pidevat kohanemist turukeskkonnaga, tõhusat ressursside juhtimist ja strateegilist planeerimist. Laiemas mõttes võib püsimajäämine viidata ka kultuuride, traditsioonide või kogukondade säilimisele läbi aja, hoolimata ühiskondlikest või kultuurilistest muutustest. Mõiste rõhutab dünaamilist protsessi, kus püsimajäämiseks on vaja aktiivset kohanemist, mitte lihtsalt staatilises seisundis püsimist.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «püsima» ja nimisõnast «jäämine». Liitsõna, mis väljendab püsivat ja jätkuvat olemist või eksisteerimisvõimet.
Kasutusnäited
Liikide püsimajäämine sõltub nende võimest kohaneda muutuva kliimaga.
Väikeettevõtete püsimajäämine majanduskriisi ajal nõuab paindlikkust ja uuendusmeelsust.
Eesti keele püsimajäämine digitaalsel ajastul eeldab keeletehnoloogia pidevat arendamist.